" As Teddy Tahu Rhodes again pulls on his thigh-length boots to play Don Giovanni, singers around the world are eyeing his abs and pulling the stepper out from under the bed.
Niisiis, õnnestus meil lõpuks ära käia Sydney ooperi majas.
Nagu pealkirjast aru saada võib, käisime vaatamas-kuulamas Mozarti “Don
Giovannit”. Vaatamisväärsust oli aga kuhjaga...eriti naistele, kuna peaosas
mängib ei keegi muu, kui maailma kuulus bariton kompu Teddy Tahu Rhodes (vaata
pilti all pool :).
Tõepoolest Giovanni ossa kedagi paremat, kui see mees, on
väga raske ette kujutada, eksole?!
Teddy Tahu Rhodes..... tema ise!
Selline ooperis käik maksab siis umbes $100 näkku ehk on
suhteliselt kallis lõbu, mida väga tihti endale lubada muidugi ei saa. Aga no
ütleme nii, et tasus igatepidi ära küll. Minu jaoks kindlasti. Pawel polnud selles
nii veendunud. Esiteks ooper kui selline pole muidugi eriti meeste teema vist,
teiseks mingit latexit kandvat meest vaadata 3 tundi....arusaadav, et ta ei saa sellest
nii aru, nagu naised ;-). Saal oli välja müüdud ja enamasti täis pensionäre, eriti
vanemaid daame ;-).
Alumine pilt on tehtud meie istekoha pealt ja see oli muidu
hea koht küll, täpselt keskel. Kahjuks aga ei näinud me subtriitreid, kuna ülemine
rõdu oli täpselt meie peade kohal, ja subtiitreid lastakse kusagilt lava
ülevalt,....ei saanudki aru, kust täpselt, kuna me neid ei näinud....aga jah,
kuna lauldi ju itaalia keeles, ja seal on päris palju naerukohti, siis me jäime
neist kahjuks ilma....ja vaatasime tuima näoga pealt, kui rahvas ees pool naeris :-)
Antrakti
ajal sai aga natuke ooperi maja ennast uudistada ja poosetada....selja taga
botaanika aed.
Siin seisame Manly ranna poole, Katz saab aru ;-)
Harbour Bridge selja taga...
Ja sees oli kõik
punase vaibaga kaetud...Ja näed Evu, muidu hea kleit küll, aga jube kortsu läheb,
kui kaua istuda ;-)
Muidu peab ütlema, et see ooperi maja ise seest on küll suht
masenadav ja selline kivist ja tumedast puidust 1960-70ndate stiilis tüüp
ehitis...ei midagi erilist, ausõna....
