Ida-Austraalia reis vol 2 ja uus aadress

.....
Edasi viis meid (töö)tee Port Fairysse, Portlandi ja Mt Gambieri. Viimases peatusime Blue Lake karavanpargis, mis asus samanimelise järve ääres. Pilt all.

Järv on, nagu nimi ütleb, tõepoolest, uskumatult sinine. Selline on ta ainult mõned kuud aastas. Seekord sattusime õigel ajal seda nägema.

On erinevaid teooriaid, miks ta vesi nii erksinine on. Järv on tekkinud vulkaanilise purske tagajärel ja asub vulkaani kraatris. Sinine värv on tingitud kas lubjakivi põhjast või järves elutsevatest vetikatest, kes siis teatud ajal aastas muudavad mingil põhjusel vee nii siniseks. Päris kindlalt ei oska teadlased veel seda selgitada. Igaljuhul päris huvitav fenomen ja vähemalt mina pole midagi taolist oma elus varem näinud.
Siis kimasime läbi kohast nimega Tailem Bend, mis on bogan (häälda bõugan)-town. Bogan on siin tähenduses rullnokk vmt : ) Nagu eestiski kannab kohalik rullnokk nokamütsi, dresse ja sõidab lubatust kiiremalt BMWga. Sarnasus on hämmastav! Kohal on taas ka esimesed päevad 40 kraadise kuumusega, mille tõttu pidime tööle asuma 6.30 hommikul, et enne 8 hommikul oma asjadega valmis saada ja kusagile varju „vegeteerima“ minna.

Nii ongi..... Acacia longifolia all juuri nokitsemas.....

Sellise masinaga ringi vuhisesingi...

Jõudsime veinilinna nimega McLaren Vale ja kuna kuumuse tõttu midagi muud, kui veini degusteerida, füüsiliselt ei jõudnud, siis läksimegi veinikeldrite otsingutele. Tintara on üks parimad ja kuulsamaid veinitootjaid selles regioonis. Astusimegi julgelt mõnusalt jahedasse veinikeldrisse, kus olid juba ees avatud mitmed kallid veinipudelid eelnevale seltskonnale. Esimest korda elus sain maitsta 40 ja 100 aastast Shirazi. Kui mulle üldiselt punane vein väga ei maitse, siis 100 aastast võiksin juua küll. Õnneks rahakott ei kannataks seda osta, kuna üks taoline pudel maksab umbes 1000 krooni. Tudeng nagu ma olen võtsin vähemalt ühe 15 dollarilise valge ja olin õnnega koos küll : )

7 ja 8 veebruar on Austraalia ajaloos nüüdsest black weekend, kuna just sel nädalavahetusel olid teadupärast need kohutavad põlengud. Uudistes muust ei räägitud ja pildid olid ülikohutavad. Raske on ette kujutada, kuidas tuli võib nii kiiresti tuulega edasi levida, et isegi sõitvas autos inimesed jäid tulevangi. Huvitav oli aga jälgida, kui väga kokkuhoidvad ja üksteist abistavad inimesed austraallased on ja juba ühe nädalaga õnnestus Punasel ristil koguda ca 6 miljonit dollarit, et kannatanuid abistada. Peaministri sõnul toetab ka riik niipalju kui vaja, et kõik need väiksed linnad, mis tulega kui maatasa pühiti, taas ülesehitada. Kokkuvõttes oli see tragöödia väga hirmuäratav, kuna mõned päevad varem sõitsime osaliselt läbi need samad kohad, kus hiljem põleng toimus. Aga eks see polnud esimest korda, kui taoline asi juhtus, seega on austraallased sellega mõnevõrra harjunud, nii palju kui sellega „ära harjuda“ üldse saab. Seekord oli tule ulatus erakordselt suur ja laastav.

Siis jõudsime Adelaide (mis on Lõuna Austraalia miljoni elanikuga pealinn), kus viibisime vaid mõned päevad. Kuna enamuse ajast olime oma karavanpargis, siis väga palju näha ei jõudnudki. Kohtusin ootamutult Carla onudega, kelle 90ndate Mazda MX 5- s all istungi .....

Näha sain Adelaide ülikooli ja Adelaide loomaaeda, mis oli tegelikult väga põnev, kuna nägin esimes korda Aafrika lõvisid ja igasuguseid põnevaid ja ohustatuid elukaid Malaisia saarestikust.Teel Sydneysse peatusime üheks ööks Carla vanemate juures Canberras. Õnnestus külastada ka Degas (maailmakuulus prantslasest impressionist) rändnäitust Austraalia rahvusgaleriis ning Austraalia rahvusmuuseumi.

Kohvipaus muuseumite vahepeal..... siin mitmeid arhitektuuri auhindu võitnud Austraalia rahvusmuuseumi hoones.

Kuna Canberra on koondanud endasse kõik suuremad ja põnevamad muuseumid siin pool Austraaliat ning ka vana ning uus parlamendihoone on just seal, siis tõdesin, et pean sinna ükskord pikemaks tagasi minema.

Sydneysse jõudsime tagasi oodatust varasemalt, mille üle oli vaid hea meel. Ma pole vist varem kirjutanud, et Pawel sai Macquarie ülikoolis aastaks RA (research assistent) koha ja seega töötame nüüd ühes ülikoolis, ühes osakonnas.

Vahepeal vahetas aga Macquarie ülikool sümboolikat: vana majaka ja M tähe asemel on nüüd midagi puulehe taolist : ) Pole täpselt veel kursis, mida uus sümbol tähendama peab....

Mul nüüd ka uus kodu. Pawel oli seekord väga usin ja leidis meile vahva nurgakese järgmise aadressiga kohas (kel soovi miskit postitada):
Unit 127
15 Herbert street
St Leonards 2065
New South Wales
Australia

Jagame suurt korterit seekord ühe kanada-asutraalia paarikesega ja tuba on nats suurem kui eelmine, hind odavam : ) Allkorrusel on suur bassein, saun ja jõusaal. Koju jõudes ootas mind ka mu uus second hand ratas, mille Pavka mulle kinkis. Tegin koos Pavkaga reedel 40-minutilise proovisõidu tööle.

Õnneks on enamus ajast mõnus jalgrattatee, kuid siiski pole Sydney oma kõrgendikega just mõnusam koht jalgrattaga sõitmiseks ning pakun, et rattaga hakkan tööl käima 1, maksimum 2 korda nädalas. Siiski oli peale 5 kuulist pausi mõnus taas ratta selga prantsatada.....

Ja ongi, vähemalt praeguseks, mu välitöö aeg otsa saanud. Kes teab, äkki mingil ootamatul põhjusel tekib vajadus kusagile taas seiklema minna. Homme, so 22sel kiman aga Gold Coasti kahe nädalalisele statistika kursusele. Kui juhtub miskit põnevat, peale Anovade ja Ttestide, eks siis ikka hoian kursis.

Kunagi on plaanis ka teha pikem reportaaz Austraalia taimestikust siin ja seal ning mu uuest elukohast.....kui kedagi huvitab : )

Lõpetan nüüd.

Olge terved ja libedat liugu!

Mina olin siin....

Ida Austraalia reis – vol 1
Lahkusime Sydneyst 15ndal jaanuaril. Tee peale jäid kohad nagu Wollongong, Bodalla, Narooma ja Eden.

Sõitsime mööda seda teed (vt all). Vabandust halva pildi kvaliteedi pärast, kuna pildistasin pilti : )

Naroomas olime Carla sõbra juures. Uskumatu oli see, et sõber elas 3 magamistoaga kihvtis majas ja maksis selle eest umbes 125 dollarit, teine elanik maksis sama palju. Kokku teeb 250, mis on umbes sama, mis mina andsin välja ühe toa eest elades Sydneys ühes korteris koos veel 6 inimesega. Taaskord tõestus sellele, et elamine Sydneys on ikka ülikallis. Ja Narooma on vaid ca 200 km Sydneyst lõunas ja ookeani ääres. Grrr....
Nagu lääne Austraalias, nii ka seekord sõidame mööda rannikut lõuna poole. Tee peale jäävad kõik need kohad, mis on üles loetletud minu Austraalia raamatus. Top turisimikohad. Ai laav mai dzjoob. :D
Edasi kimasime läbi Mallacootast, Bairnsdalest ja Toorast. Kuna Carla oli eelmise reisi jooksul koguaeg roolis (kuna autorentimistingimused ei lubanud mul autot juhtida), siis nüüd sain ise (lõpuks ometi!) rooli. Väga vahva on vasakul pool teed sõita... või õigemini sõita üldse : )

Õnneks ei ole kordagi tulnud tahtmist paremal pool olla. Õnneks... :)
Loodus on ida rannikul hoopis teistsugusem kui läänes. Esiteks meenutab maastik natuke Shveitsi oma mägede, põldude, karjamaade ning rohelappidega nende vahepeal. Taimestik on ka suhteliset erinev. Siin pool ei ole ma üldse näinud grasstreesid, mis olid kohati domineerivad läänes. Taimestik on palju mitmekesisem. Pole ka midagi imestada, et erinevused looduses nii suured on. Kuigi tegemist on ühe riigiga, on vahemaa ida ja läänepoole vahel umbes 3000 km. See on umbes sama hea kui imestada kui erinev on loodus Portugalis ja Sloveenias :)

Lisaks eükalüptidele, banksiatele, jm-dele on veel hunnik teisi taimi-puid, mida ma, loomulikult, ei tunne. Üldpilt on mitmekesisem. Ka ei ole siin nii palju nn paradiisirandasid kui läänes selle imeilusa türkiissinise veega, kahjuks. Kunagi tahaksin minna lääne rannikule tagasi kui 100 protsenti turist ja lihtsalt nautida neid hämmastavaid kohti.
Siis kimasime läbi Carrum Downsist kuni lõpuks jõudsime Melbourne`i, kus parajasti toimus Australian Open tenniseturniir, mida me ka iga õhtu suure erutusega telkust jälgisime. Meie silmarõõmuks kujunes Fernando Verdasco Hispaaniast :), kes teab, see teab....

Melbourne`i liivakivist raudteejaam all.

Linnasõit vasakul pool oli natuke seiklusrikkam kui maanteedel. Õnnestus saada ka oma elu esimene parkimistrahv, 113 dollarit ehk ca 1000 krooni. Karm. Hoolimatus on kallis.
Melbournis tähistasime ka Austraalia päeva, 26ndal jaanuaril. See nägi välja nagu iga teine Austraalia moodi tähistamine: palju õlut, barbie ja sõbrad.

Võtsime selle päeva täiesti vabaks ja veetsime selle kombekohaselt, koos Carla sõpradega.
Kogu selle nädala jooksul on lubatud sajandi kuumimaid ilmi. Ja nii ongi. Juba mitu päeva on olnud väljas 40 pluss. Ehitajaid lastakse lõunast koju, kuna lihtsalt pole võimalik väljas pikemalt kui pool tundi korraga olla. Kuna meie töö kujutab endast peaaegu et koguaeg väljas olemist, siis peame ka oma päevakava ümberkorraldama ja alustama varem (6st hommikul), tegema pausi keskpäeval ja õhtul jätkama, kui päike enam hullult ei põleta. Endalegi imestuseks olen ilusti vastupidanud. Peab koguaeg palju palju vett jooma ja kübarat kandma. Vaid korra oli peale materjali korjamist 40 kraadises kuumuses kergelt iiveldama ajav-nõrk tunne, kuid see oli ka kõik. Ei midagi tõsist, õnneks. Eelmine nädal sõitsime mööda kuulsat Great Ocean Roadi (algab Melbournist lääne pool Apollo Bayst ja lõppeb Portlandi juures) on vapustavate vaadetega tee mööda ookeani rannikut. Tee peal sai näha „kuulsaid“ 12 Apostlit ehk liivakivi monoliite.

12 Apostlit pildil minust vasakul

Tapvalt ilus...

Tee peal nägin ka oma esimesi koaalasid. Numpsikud! : )

Üks....

Ja teine.....

Kokku nägin umbes 4 koaalat....

Olge kallid ja ärge laske majanduslangust endale liiga lähedale... ;)

Eelmisest n2dalavahetusest ja uuest v2litoost

Hei hei!
Eelmine n2dalavahetus sai m"o"oda muuseume k2idud ja natuke kunsti nauditud. Esiteks k2isime moodsa kunstimuuseumis (Museum of Contemporary Art), mis oli p2ris muljetavaldav. 4 korruseline hiigel hoone. Meenutab natukese KUMUt, kuid pole nii gigantne. Eriti lahe oli Yinka Shonibare n2itus (vt all pilti), kus kunstnik kasutas Aafrikast p2rit materjale loomaks viktoriaanlikus stiilis r6ivaid. Eriti oli ta inspireeritud Fragonardist ja tolle ajastu (st rokokoo)pomp"o"osusest ja pillavast elustiilist. R6ivad olid pisimate detailideni l2bim6eldud ja v2rvikyllased. Uskumatu t"o"o.

K2isime ka New South Walesi raamatukogus, kus parajasti oli suur n2itus Bondi rannast ja selle akrobaatidest aastatest 1930-1940.

6htu l6petasime Sydney Festivali avamiskonserdil, kus esines kohalike seas v2ga popiks muutunud b2nd nimega The Cats Empire Merlbourneist. Kontserdid toimusid umbes viiel erineval laval otse Sydney sydames. K6ige vahvamad muusikud esinesid minu arust aga k6rghoonete vahelistel, v2ga hea akustikaga, v2ga kitsatel (umbes 3-4 meetrit) t2navatel. Sellest kujunes m6nus omaette olemine.

Homme asume taas teele. Seekord s6idame kuni Adelaideni v2lja ja tagasi. L2bime mitu-mitu tuhat kilomeetrit. Kohe peale v2lit"oid l2hen veel kurusele Brisbane l2hedal, Gold Coasti kaheks n2dalaks. Kokku 8 n2dalat Sydneyst eemal. Kahjuks v6i 6nneks kolin ka praegusest elukohast v2lja ja pean j2tma hyvasti meie kireva seltskonnaga: 3 korealase, 1 hindu ja 1 hiinlasega : )

Yritan vahepeal taas m2rku anda ja muidugi palju palju pilte teha!

Valget lund!

Uudised!

heipa-hei!
Nagu vahepeal selgus, järgmine nädal 15ndal jaanuaril põrutame uuele ringile ehk lähme taas välitöödele. Seekord liigume Sydneyst lõuna poole ja tee peale peaksid jääma ka Melbourne (Victoria) ja Adelaide (Lõuna-Austraalia). Kuna seekordne välitöö kestab umbes 6 nädalat ja Pawel läheb tagasi Rosnay farmi, siis otsustasime kolida välja oma praegusest elukohast Eppingus. Sellega säästame terve hunniku raha : ) See tähendab aga ka seda, et palun sellele aadressile enam kirju-kaarte mitte saata. Laupäeval läheme inspekteerima ühte uut kohta. Kui saame kokkuleppele, siis lähiajal panen üles ka uue kodu aadressi. Kuna Sydney on nii suur ja praegu on suvine aeg, siis inimesed liiguvad hullumoodi ringi ja st ka seda, et pole probleemi elukohta vahetada. Kuna oleme avastanud suvised rannamõnud, siis seekordse elukoha valiku juures arvestame seda. Kui praeguse elukoha kõige lähedam rand asub 2 bussi ja 1,5 tunni kaugusel, siis laupäeval inspekteeritav koht on kõigest (!) 1 bussi ja ca 30-40 minuti kaugusel : ) Sellised lood siinpool maad!
Hoidke varbad soojas!

Jõuludest ja aastavahetusest Austraalias

Nagu arvata võiski, kujunes tänavune jõul teistuguseks. Kuigi peab mainima, et olulised komponendid nagu kallid inimesed (kuigi osaliselt esindatud : ) ja verivorst, hapukapsas ning kartul – kõik olid olemas. Nendele lisaks oli veel 4 kooki : ) Kostitajaks oli eestlanna nimega Helle-Mai. Sydneys on ta elanud juba üle kahe aasta ning (kui õieti mäletan) manageerib sellist portaali nagu http://www.infoaustralia.eu/, mis on muuseas väga kasulik neile, kes plaanivad ühel või teisel põhjusel siia poole maakera rännata. Niisiis jõulud veetsin koos 2 poolakaga (sh. Pavka), 2 iiralsega ja 4 eestlasega.
Kohalikele on lisaks 24ndale tähtis ka 26. detsember, mida nad nimetavad Boxing day-ks. Ei ei, poksimisega pole siin midagi pistmist! Nimi tuleb kusagilt kaugsest minevikust ja tähendab kingituste avamise päeva. Box (inglise keeles) tähendab karpi, kus kingitus sees. Muidugi vahetatakse ja avatakse kingitusi tänapäeval ükskõik mis päeval 24st-26ni, kuid päeva nimi on lihtsalt traditsiooni mõistes püsinud. Sel päeval saavad noored kokku oma sõpradega ja tehakse, ngau ikka, barbiet : )
Jõulude ajal ja 31sel olime rannas. Üliimelik oli veeta 31. detsembri päev rannas ja õhtul minna aastavahetuse pidu pidama. Viimasel ajal oleme valdavalt käinud Manly rannas, mis on meist umbes 1,5 h kaugusel (loe: lähedal).

All: Surfar poiss Manly rannas : ) Pühendusega Katzile : P

All: Manly häppi džamp : D
Aastavahetuseks polnud meil Pavkaga tegelikult mingeid plaane. Nagu igal aastal, nii ka tänavu, oli Harbour Bridge ja ooperimaja juures suur ilutulestik. Ilutulestikku lastakse siin kaks korda: kell 21.00 ja kell 00.00. Ilutulestike kogumaksumus oli 5 miljonit dollarit ja kohal oli 1,5 miljonit inimest ehk kujutage ette - kogu Eesti rahvas ühes kohas : ) sellest saab rohkem lugeda kohalikust lehest (http://en.epochtimes.com/n2/content/view/9530/). All olev pilt on e-lehest varastatud : ) - ja nii oligi!

Esimene on mõeldud lastele ja teine vanemale generatsioonile. Otsustasimegi minna seda kesköö ilutulestikku vaatama. Väljas oli umbes 27 kraadi sooja : ) Teel linna tulid rongi 3 parajalt svipsis noort ausie (loe: ozzy, tähendab Austraalia) neiukest, kes mõistagi hakkasid meiega lobisema ja meie plaanide kohta pärima. Peagi said nad teada, et meil pole mingeid plaane ja selle peale andsid meile lahkesti 2 piletit, väärtuses a 125 dollarit (ca 1125 krooni), ühte popimasse klubisse Darling harbour-s. Darling harbour on Sydneys klubide-pubide-restoranide suht kallis piirkond.

All: mina ja Pawel (kes veel ei tunne : )

Nagu võib aru saada, oli meil selle üle vaid hea meel, et saime need piletid, pealegi veel tasuta! Klubi oli OK, kuid ilutulestik ja live bänd enne ja pärast 00.00 oli ägedam : )

TEIE TERVISEKS!

Pavkast

Mõned on ikka küsinud, kuidas mu kallil sõbral – Pawelil ka läheb. Siinkohal pühendangi lühikese lõigu tema tegemistele.
Samal ajal kui mina olin Lääne-Austraalias välitöödel, oli Pawel vabatahtlikuna orgaanilises farmis nimega Rosnay, mis toodab orgaaniliselt kasvatatavaid oliive ja viinamarju, millest tehakse veini ja orgaanilist shampust (mille jõime ära sel aastavahetusel, väga hea värske puuvilja maitsega). Pavka sõnul oli farmis veedetud aeg suurepärane. Kohtas ta seal Sam`i – 55 aastast aborigeeni, kes pärit Vaikse ookeani saarelt nimega Vanuatu. Pavkast ja Samist said head sõbrad- nagu Sam oli öelnud: „ Me lovim you“ (katkises Vanuatu inglise keeles tähendab see, et Samile meeldib Pawel : )). Hetkel on P. ametlkult töötu, kuid avanenud on võimalus kandideerida doktorantuuri Macquarie ülikooli ja mõned tööavaldused on sisse antud. Kuna aga Austraalia on tõepoolest no worries maa, siis elame-näeme : ) Muuseas, Pavka hakkas kah, küll inglise keelset, blogi pidama, kel huvi, minge aadressile: www.paulfrompoland.blogspot.com.

reisist vol 2

3 dets
Kudardupist liikusime edasi Pembertoni, kus veetsime eelmise nädalavahetuse. Taas armas väike linnake. Pemberton ja Manjumup, kus oleme praegu, on ajalooliselt puidutööstuse linnakesed, tööstuses kasutatakse või kasutati valdavalt karri puid. Lõpuks ometi nägin madusid ja ämblikku! Ei tea (ja vist ei tahagi teada), kas nad olid mürgised või mitte, aga madu oli hirmuäratavalt suur ja paks ja must : ). On arvamusi, et mao nimi võis olla tigersnake, mis ei ole kõige mürgisem madu Austraalias, kuid üks mürgistest siiski. Sealt metsast oma uurimismaterjali korjata teps mitte ei tahtnud. Neid näinud olen muutunud natuke valvsamaks kui varem. Tegime vahepeatus D`Entrecasteaux rahvuspargis (vt pilti all). Rahvuspargi ala kuulus mitte ametlikult, kuid käesoleval ametlikult Noongar (tõlgituna tähendab Rahvast) nimelisele aborigeenide hõimule, kes sellel alal pikalt elasid ja tegutsesid. Sellele viitavad mitmed infotahvlid rahvuspargis, kust saab lugeda selle hõimu tõekspidamisi kajastavaid lugusid. Üks nendest rääkis sellest, kuidas neil puudub mõiste "omand". Näiteks ei pea nad maa-ala, kus nad elavad oma maaks - omandiks, kus nad võivad teha, mida soovivad, k.a ka hävitada loodust. Nad näevad ennast kui nö selle maa rentnikutena ja suhtuvad sellesse absoluutse lugupidamisega ja hoiavad seda loodust, mis neil on, mitte ei hävita. Valge inimese tulekuga aga toodi sisse mõiste omand ja arvamus, et kui miski kuulub sulle, võid sa teha sellega mida iganes, ka üle kurnata, hävitada ja muuta maad nii, et see pole enam kunagi see, mis see algselt oli. Noongar rahvas tahab aga hoida seda, mis neil on, nii nagu nemad seda ka varem tegid ja nüüd, kui nad on ametlikult selle maa omanikud, on neil see võimalus. Infotahvlid üle terve ala tuletavad seda valgetele inimestele igal sammul meelde.

1 detsembrist on ametlikunud alanud suvi Austraalias. Ilmad pole küll nii kuumad kui loodetakse, kuid parajalt soojemaks on läinud küll. Täna ronisime 51 meetri kõrguse karri puu otsa Manjumupi lähedal Quinninupis (vt all).

Vaade ülalt oli hämmastav. Need karri puud on ikka ilmatuma kõrged. Muuseas, paljude Lääne Austraalia kohanimede lõpus on „up“, mis pidi aborigeenide keeles tähendama vee kohal või vee juures.

4 dets3 ööks jääme Albanysse, mis on üle pika aja üks suurimad, 30 tuhande elanikuga linn. Ööbime 4 tärni karavanpargis, mis tähendab seda, et maja taga on selle sama türkiissinise veega ookean (nn paradiisirand : ), on spa ja bassein.

All: Carlaga oma uute soengute terviseks joomas : )

Täitsa luksus võrreldes eelmiste karavanidega. Mitte et nad väga väga palju erineksid praegusest. Üldse on minu jaoks uskumatu, mil määral meie välitöid lõppkokkuvõttes finantseeritakse. Kokku arvestades läheb 35 päevane kahe inimese välitöö periood ülikoolile maksma ca 80 tuhat EEK-i. Küll kahe peale kokku, aga siiski paras pirakas summa. Auto on rendikas ja pea 1/3 moodustabki selle maksumus kogu välitöö rahastusest. Aga arvestades seda, et välitöö on pea pooleks (või üle poole : )ka mõnus nn aktiivne puhkus, siis hetkel tunnen, et ei tahagi tagasi arvuti ette minna ja elu on roosa mannavaht : )

9 dets
Hetkel oleme Raventhorpis, mis geograafiliselt ei asu enam Edela-Austraalias, vaid Golden Outbackis (Kuldne tagamaa vmt, pole õrna aimugi, kuidas seda korrektselt tõlkida). Kõige suurem erinevus on see, et maastikus esinevad sagedamini kuivanud või surnud puud (pinnase kõrge soolsus on mõjunud väga halvasti siinsetele rohumaa tüüpi aladele, põhjuseks pikalt rakendatud valed põllumajanduslikud võtted ja tagajärjeks surnud/kuivanud taimestik ja kohati lage liivane maastik).

Tee peale jäävad vaid mõned väikesed linnakesed jne. Telefoni levi pole kaks päeva olnud. Vahepeal põikasime Fitzgerald River rahvusparki, mis on liikide arvukuse poolest üks olulisemaid ja paremini säilinud Austraalias. Seal elab ka üks kummaline elukas, kilpkonna moodi konn : ) Kahjuks ei olnud aega seal ringi käia, seega jäi potentsiaalselt ka põnev kilpkonn nägemata.
Vahepeal, kaarti uurides avastasin, et umbes 300 km Perthist ida pool asub linnake nimega Westonia. Just sellise kirjapilidiga nagu siin kirjas. Lahe! Ei tea, kust see nimi Austraaliasse sai. Üldjuhul tundub, et enamus Austraalia kohanimesid on mugandatud või otse ülevõetud aborigeenidelt, kes kohanimesid algselt välja mõtlesidki. Seega, kust tuli ühele aborigeenile pähe panna nimeks Westonia ja mida see võiks tähendada ?

Eile olime öö seni kõige hämmastavamas kohas – Bremer Bay`s (Albany ja Esperance`i vahel). Selline väike linnake kahe karavanpargiga ja 8! uskumatult ilusa rannaga. Issand, nagu oleks sattunud tõelisse paradiisi, selline oli tunne.

Lihtsalt ei uskunud omi silmi. See on seni mu absoluutne lemmik koht ja rand.

Karavanpargi omanik ütles, et üks nende tuttav lendas Bremer Baysse spetsiaalselt Sydneyst (kokku 10 tunnine lend,edasi-tagasi + 2 tunnine ajavahe) et vaid veeta nädalavahetus siin. Üldse ei imesta! : )

Ülal ja all: Chill chill chill! : )

Nüüdseks oleme jõudnud Esperance nimelise linna ookeani rannikul (vt pilt all), mis on väga kuulus turismisihtkoht Austraalias, taaskord ilusate randade pärast. Siia jääme pidama kaheks ööks ja siis hakkame tagasi kimama.

Peale Esperance olime taas Albanys. Sõistime uuesti läbi lähedal asuvad kohad, kuna lootsime, et nüüdseks on seemned valmis, vrd eelmise korraga. Ja nii oligi. Üks liikidest (Acacia cyclops), keda uurime, kasvab peamiselt rannikualadel, liivaluidetel. Teda otsides sõidame koguaeg mööda hämmastavaid randu. Greens pool, Denmarki lähedal, oli üks pärlike taas (vt all).

Ja näete õieti, koha nimi on Denmark ehk neil on siin oma väike Taani kah. Nüüd meenub mulle, et tee peale jäid kohad nimedega Florida ja Maiami (mis asuvad teadupärast ka USAs). Ja kohanimedest veel: Perthis on „Christina“ nimeline tänav : )

All: Perthis. Star swamp bushland. Acacia melanoxyloni uurimas 8-)

Ja nii oligi! :) Uskumatult lahe Lääne-Austraalia välitöö saigi läbi. Ees on ootamas Ida Austraalia 5-7 nädalane välitöö millalgi jaanuari lõpus veebruari alguses.

----------------------------------------------------------------------------------------------

Siinkohal kasutan ka võimalust, et soovida kõigile lugejatele : )

RÕÕMSAID VALGEID JÕULE JA VÄRVIKAT AASTAVAHETUST!

tagasi Perthis

hei hei,
oleme ringiga tagasi Perthis. Seljataga 1000-2000 km. P2ike hakkab juba k6rvetama ja ainuke vihje j2uludele minu jaoks on meie j6ulukaunistus auto tagaklaasil ja hullumeelsed ostukeskused hullumeelsete inimestega, kes ajavad taga kingitusi ja muud tr2ni.

K6igile murelikele: nagu n2ha, olen elus ja terve ja ei j6ua 2ra oodata, kuna saabun tagasi Sydneysse, et siis toimetada oma blogi kallal ja jagada teiega pilte-muljeid sellelt L22ne ranniku ukumatult road-tripilt. Siis vaadata vastu selle aastasele j6ulule 30 kraadises Sydneys uute ja vanade kallite inimloomadega : )

Cheers!

reisist vol 1

heihopsti, nagu lubasin panen üles nüüd mu nn reisipäeviku. loodan, et saate suuremat aimu sellest, mis mind ümbritseb ja kui lahe see kõik siin on : ))
--------------------------------------------------------------------------------------------
Lääne Austraalias ehk esmamuljed välitöödest
Esimene nädal 17-23 NovElasime Carla (mu juhendaja research assistent vmt) sõbra juures. 5 minutit paradiisirandadeni, nagu mainisin varem.


Väga vahva nädal oli, käisin ujumas, külastasime ka Lääne Austraalia Ülikooli ja Murdochi Ülikooli, mõlemad Perthis, kust saime vajalikud puuduvad välitöö vahendid ja leppisime kokku, et saame nende laboritesse oma seni kogutud materjali hoiule panna, enne kui Perthist minema sõidame. Tegin tutvust kohaliku kookaburraga ( see lind seal all),

kes teeb kohutavat häält ja bobtailiga (suur sisalik), hunniku banksiatega ja kohaliku õllekaga (vt all, vasakult paremale Matt (Carla endine kursavenna), Mike ( Carla sõber ja kohalik muusik), Carla ise ja mina. Chris, kelle juures olime nädala, teeb pilti.

Ja all on siis üks paljudest banksiatest.

24 Nov

Esmaspäeval asusime teele Perthist lõuna poole. Esimene peatus oli Serpentine`i Rahvuspargis, kus peatusime ööseks karavanpargis. Siin nägin ka esimesi wallabysid, känguru moodi loomakesed, aga väiksemad. Üliarmsad olevused (vt all).

Ilm on olnud suhteliselt vihmane, kuid mõnusalt soe. Ennist jäin tõbiseks kah, nüüd tundub, et paranen vaikselt. Rahvuspark on maagiline.

25 Nov
Äratus Serpentine Rahvuspargi karavanpargis. Pakkisime asjad kokku ja asusime lõuna poole teele. Esimene peatus Watkinsi Nature Reservis, kus tegime natuke tööd. Seejärel sõistime edasi kuni Yongerupi Rahvuspargini, kuni jõudsime ookeanini J Jällegi järjekordne paradiisirand, nagu ma neid nimetan – need on siis need rannad, mis sarnanevad vägagi Nõva randadega Lääne Eestis, va et liiv on valgem, vesi helesinisem (türkiissininine) ja taimestik on teine. Seekord mina ei ujunud, kuna olen ikka veel natuke tõbine. Aga mõnus puhkehetk oli see küll. Seejärel korjasime natuke uurimismaterjali liivadüünidelt, jajah. Kogu või osa liivarandadest on düünide rehabilitatsiooni ala (otsetõlge inglise keelest), kuhu siis, nagu nimi ütleb, rehabiliteeritakse taimi, et liiva alles hoida ja et see ära ei puhuks ja nii on vist ilusam kah. Selleks kasutatakse paraku mind huvitama hakanud (loe:uus doktoritöö teema) invasiivseid akaatsiaid, kes siis düünidelt edasi igale poole levivad. Neid me siin taga ajamegi. Ööseks peatusime Bunburys, mis on Perthist umbes 100 km lõuna poole. Homme edasi lõunasse.

28 Nov

Vahepeal oleme läbi sõitnud mitmest väiksest linnakesest. Tee peale on jäänud Busselton (all pilt Busseltoni Jetty juures, mis on 2km pikkune puidust kai, millelt laaditi maha laevadega toodud kaupa ja vastupidi).

Dunsborough ja peatuspaik Gracetown. Sinna vahepeale jäi ka Cape Naturaliste (cape peaks tähendama neeme) ja Geographe Bay ja seal samas ka Leeuwin-Naturaliste rahvuspark. Cape Naturaliste juures tegime pikema peatuse ja jalutuskäigu. Vt pilt all.

Kahjuks on aeg, mil vaalad liiguvad siit rannikust mööda, peaaegu et läbi. All pilt Lõuna (Southern ocean) ookeanist, kus tavaliselt näeb vaalasid liikumas ja Humpback vaalasid oma ägedaid seljaga hüppeid sooritamas (sealt ka nimi).

Tee peal nägime aga vahvat sisalikku, kes meenutab väga väikest dinosaurust, vt all.

Sõitsime mööda ka karri (puude) metsast. Need peaksid olema maailma ühed kõrgemad puud. Karrimets meenutas mulle natuke meie männmetsi. Oli õhtune aeg, seega mõjus päikesevari puudel väga müstiliselt ja tegime peatuse ja paar pilti.

Kuna olime kuulsas Margaret River piirkonnas, mis on ülipop oma suurte veiniistanduste ja maistvate ning kvaliteetsete veinide poolest, siis mõistagi ei saanud me neist tuimalt mööda sõita : ). Külastasime Evans & Tate. Vastuvõtt oli väga soe ja lahke. Alustuseks pakuti degusteerimiseks eri punaseid ja valgeid veine, mis maitsesid tõesti väga hästi. Lahkusime Evans & Tate`ist seitsme veinipudeliga : ) Well well well ....2 viimast ööd peatusime Kudardupis Augusta lähedal, taas rannikul. Käisime ka vett katsumas (all).

Nüüdseks oleme niisiis pigem edela Austraalias.
Muud kah: Karavan pargid on siin pea iga 500 m taga ja on kohalike seas väga popid. Üks öö maksab kahele ca 60-90 dollarit (ca 400-800 eeku). Kabiinis on kõik olemas: voodid, laud, külmkapp jne. Mulle need millegipärast meeldivad.Tavaliselt minnakse perega, õhtuti tehakse barbisid (barbeque) ja mehed-naised joovad õlut. Sõites ringi domineerivad maastikul mõistagi eükalüptid, seejärel banksiad ja siis grass tree puud. Neid viimaseid nad nimetavad rokkariteks, mõistagi miks. Rokkareid on siin, lääne rannikul, palju rohkem kui ida rannikul, kus nad on peaaegu et kaitse all.

-------------------------------------------------------------------------------------------

nii palju siis sellest.praegu oleme tegelikult Albanys. aga sellest kohast ja vahepealsetest peatustest teen piltlikku ülevaate hiljem ;)

Kallid kõigile ja mõnusat lähenevat talveaega!

Cheers!

m2rk Pembertonist

hei hei,
kuna satun netti v2ga juhuslikult, siis ei saa hetkel anda p6hjalikumat ylevaadet toimuvast. Aga olen pusinud reisip2eviku kallal, seega on plaanis esimesi p6hjalikumaid muljeid ja pilte kunagi l2hiajal lisada. Kui kedagi peaks huvitama...... : )
Hetkel oleme j22nud paigale v2ikses armsas linnakeses nimega Pemberton. Asub see edela Austraalias. Kogu v2litoo tegemine meenutab pigem v2gevat roudtrippi, kus kylastame igasuguseid uskumatuid kohti, ujume siin-seal, ja vahepeal korjame materjali ka (seemneid,lehti, mulda, juuri) : ) ja auto on t2is koguaeg igast pudi padi ja kogutud materjali, nii et varsti meid pole n2hagi. K6ik sujub h2sti.

Tervisi,
C

L22ne Austraaliast

Hei hopsti,
niisiis oleme alustanud v2litoodega. Hetkel asume Perthi l2hedal, 5 min kaugusel paradiisi randadest. Kahjuks hetkel ei ole pilti n2idata, aga kyll ma need hiljem lisan : )
Esmasp2eval liigume edasi l6una poole uut materjali koguma.
K6ik on h2sti ja loodus on siin ikka imeline. Kahjuks pole mul head kaamerat, et k6iki vahvaid taimekesi ja sisalikke kvaliteetselt pildistada...aga teen mis saan.
Vahepeal 6nnestus ka Perthi 6llekas k2ia, kus nad koha peal 6lut nimega Little Creatures pruulivad. Yli kihvt koht ja 6lu on siin ka hea, mitte nii m6ru. Mulle maitseb h2sti : )

N6ndaks, mu neti aeg saab kohe otsa.

Kallid k6igile : )

Newtowni festival ja muud

Heihopsti!
Sel nädalavahetusel sai käidud ökofestivalil, mis toimus Newtowni linnaosas Sydneys. Newtowni võib vast võrrelda Tallinna Uue Maailmaga, kus domineerivad sõbralikud suhted naabritega, öko elustill jm taoline. Festivalile sattusime mu töökaaslase soovitusel. Toimus see juba 30ndat korda ja tundus olevat vägagi pop arvestades neid rahvamasse, mida nägime.

Festivalil oli kolm lava erinevate artistidega (super muusikaga!), öko, laste, kirjanike ja turutänavad, kus sai osta igast pudi-padi ja kübaraid-mütse (sealt pärineb ka minu uus müts). Mütsi/kübarata ja ka päikesekreemita ei saagi vist ühel korralikul päikesepasitelisel päeval pikemalt liikuda, sest päike on väga aktiivne ja annab kohe tunda.
Festivali eesmärgiks oli propageerida säästlikkust ja rohelist elustiili. Seda tuletasid pidevalt meelde vahvad rohelised mehikesed (ilmselt isa ja poeg, vt all), kes kandsid vahvaid sildiga "Supa green" kostüüme ja vastavasisulisi plakateid.

Isegi lava sai oma energia kõrval asuvatest päikesepaneelidest, mis on mu arust igati vahva idee. Vt all vasakul lava, paremal paneelid.

Üldse tundus, et sel festivalil oli palju neid inimesi, keda paneb muretsema poliitikute muretus keskkonna ja loodusvarade osas. Igal nurgal jagati flaiereid osalemaks üritusel nimega "Walk against warming - walk for your future", mis toimub juba järgmisel laupäeval 15ndal novembril Sydney kesklinnas. Eesmärgiks on, nagu ikka, äratada poliitikud üles igavesest keskkonnaprobleemide-eiramise-unest ja näidata, et nemad, aussied, hoolivad oma ja maailma loodusest ja keskkonnast. Arvestades seda, et olen näinud ürituse plakateid nii linnas kui ka tööl peaaegu iga ukse peal, tundub, et see aktsioon on kohalikele oluline. Pulli pärast kaalun ka laupäeval sinna minemist ja pool tundi pargis jalutamist et muuseas näidata, et hoolin ka (ja tegelikult hoolingi) : ). Kui kedagi huvitab täpsemalt ürituse olemus ja sisu, siis külastage www.walkagainstwarming.org. Ei tea kas Eestis on mõned rohelised aktivistid ka ühinemas selle aktsiooniga? : )

Ja all on veel üks pilt, minu uue koduga : ) Selles valges majas esimesel korrusel (rõdu on puu taga) hetkel elangi.

Päikest!

p.s Ja ametlikult olen 17 nov - 22 dets Lääne Austraalias, seega saab see periood vast uudisteta olema, kuid kes teab, äkki vahepeal on aega ja netti ja laen üles mõne ilusa pildikese ; )

Rahvuspargis

Niisiis...

Kõigepealt vabandan kõigi ustavate blogi jälgijate ees, et pole vahepeal teid eluga kursis hoidnud. Loodan, et suudate mulle andestada : ).
Eelmine nädalavahetusel sai Lane Cove rahvuspargis käidud ehk bushwalkinguga tegeldud : ). RP asub siinsamas Sydneys. Jah, just just, linnas : ) Täpsemalt algab see Sydney põhja osast ehk teisisõnu mu uuele elamiskohale väga lähedal, ja lõpeb kusagil kaugemal põhjas. Nimi on tal rahvuspark, kuid osaliselt on see selline pikniku- ja rekreatsiooniala. Samas osaliselt on see selline metsikuma loodusega kõik-kaitse-all mets ja kohati tundus väga uskumatu, et oleme põhimõtteliselt ikkagi linnas sees.
Seal sai oldud terve laupäeva ja igast põnevaid taimi avastatud.

Siin suure sõnajala all oma kahte jalga puhkamas...
"I am a whale rider" (Uus-Meremaa filmi pealkirja järgi "whalerider", soovitan!) ehk vaalakivi peal. Kui ma õieti mäletan, on nii see suur kivi (rahn), mille peal ma istun, kuid ka paljud teised kivid selles rahvuspargis seotud aborigeenide pärimustega (pühakohad jms) ( "vaala silm" on aborigeenide kunstilooming)

Katz, mis taim see on? : )

Lane Cove RP infotahvli juures

Hea uudis on see, et nädala pärast peaks saama juba välitöödele, mis tähendab lendu Lääne-Austraaliasse Perthi lähedale ja selle ümbruse rahvusparkidesse liikudes peamiselt mööda rannajoont üles-alla jne. Ootan põnevusega, sest siis saab natuke Austraalia metsikumat loodust lõpuks ometi näha. Lääne osas peaksime töid teostama põhimõtteliselt kuni jõuludeni, seega tundub tulema põnev seiklus. Hetkel toimub suur välitööde orgunnimine, sest on vaja välja mõelda, kuidas kogutavat materjali koguda, hoida, saata siia (Sydneysse tagasi) jne. jne. jne.
Geograafiaga mitte nii väga sina peal olevatele inimestele : ) selgituseks, et kui Austraalia on umbes nii suur kui terve Euroopa ehk Lissabonist (Portugal) kuni Moskvani (Venemaa), siis kui mina olen praegu kusagil Euroopa kaardil ümbermõeldes Ungari lõuna osas, siis minek on kusagile Portugali lääne ossa. See pole kindlasti täpne ega ka väga hea võrdlus, kuid peaks natukene aimu andma kaugustest ja vahemaadest.
Ilmad on vaheldumisi soojemad ja jahedamad, 28 ja 23, vastavalt : )
Täiesti asjakohatuna tunduvad igasugused jõulukaunistused ja sigin-vadin selle ümber. Väga raske on ette kujutada jõulusid ja aastavahetust ilma lumeta (külma ilmata) ja nii tõenäoliselt järgmised 3-4 aastat.... ja veeta need hoopiski näiteks rannas : ) kuid põhimõtteliselt ma ei kurda : )

cheers!