--------------------------------------------------------------------------------------------
Lääne Austraalias ehk esmamuljed välitöödest
Esimene nädal 17-23 NovElasime Carla (mu juhendaja research assistent vmt) sõbra juures. 5 minutit paradiisirandadeni, nagu mainisin varem.
Väga vahva nädal oli, käisin ujumas, külastasime ka Lääne Austraalia Ülikooli ja Murdochi Ülikooli, mõlemad Perthis, kust saime vajalikud puuduvad välitöö vahendid ja leppisime kokku, et saame nende laboritesse oma seni kogutud materjali hoiule panna, enne kui Perthist minema sõidame. Tegin tutvust kohaliku kookaburraga ( see lind seal all),
kes teeb kohutavat häält ja bobtailiga (suur sisalik), hunniku banksiatega ja kohaliku õllekaga (vt all, vasakult paremale Matt (Carla endine kursavenna), Mike ( Carla sõber ja kohalik muusik), Carla ise ja mina. Chris, kelle juures olime nädala, teeb pilti.
Ja all on siis üks paljudest banksiatest.
Ja all on siis üks paljudest banksiatest.
Esmaspäeval asusime teele Perthist lõuna poole. Esimene peatus oli Serpentine`i Rahvuspargis, kus peatusime ööseks karavanpargis. Siin nägin ka esimesi wallabysid, känguru moodi loomakesed, aga väiksemad. Üliarmsad olevused (vt all).
28 Nov
Ilm on olnud suhteliselt vihmane, kuid mõnusalt soe. Ennist jäin tõbiseks kah, nüüd tundub, et paranen vaikselt. Rahvuspark on maagiline.
25 Nov
Äratus Serpentine Rahvuspargi karavanpargis. Pakkisime asjad kokku ja asusime lõuna poole teele. Esimene peatus Watkinsi Nature Reservis, kus tegime natuke tööd. Seejärel sõistime edasi kuni Yongerupi Rahvuspargini, kuni jõudsime ookeanini J Jällegi järjekordne paradiisirand, nagu ma neid nimetan – need on siis need rannad, mis sarnanevad vägagi Nõva randadega Lääne Eestis, va et liiv on valgem, vesi helesinisem (türkiissininine) ja taimestik on teine. Seekord mina ei ujunud, kuna olen ikka veel natuke tõbine. Aga mõnus puhkehetk oli see küll. Seejärel korjasime natuke uurimismaterjali liivadüünidelt, jajah. Kogu või osa liivarandadest on düünide rehabilitatsiooni ala (otsetõlge inglise keelest), kuhu siis, nagu nimi ütleb, rehabiliteeritakse taimi, et liiva alles hoida ja et see ära ei puhuks ja nii on vist ilusam kah. Selleks kasutatakse paraku mind huvitama hakanud (loe:uus doktoritöö teema) invasiivseid akaatsiaid, kes siis düünidelt edasi igale poole levivad. Neid me siin taga ajamegi. Ööseks peatusime Bunburys, mis on Perthist umbes 100 km lõuna poole. Homme edasi lõunasse.
Äratus Serpentine Rahvuspargi karavanpargis. Pakkisime asjad kokku ja asusime lõuna poole teele. Esimene peatus Watkinsi Nature Reservis, kus tegime natuke tööd. Seejärel sõistime edasi kuni Yongerupi Rahvuspargini, kuni jõudsime ookeanini J Jällegi järjekordne paradiisirand, nagu ma neid nimetan – need on siis need rannad, mis sarnanevad vägagi Nõva randadega Lääne Eestis, va et liiv on valgem, vesi helesinisem (türkiissininine) ja taimestik on teine. Seekord mina ei ujunud, kuna olen ikka veel natuke tõbine. Aga mõnus puhkehetk oli see küll. Seejärel korjasime natuke uurimismaterjali liivadüünidelt, jajah. Kogu või osa liivarandadest on düünide rehabilitatsiooni ala (otsetõlge inglise keelest), kuhu siis, nagu nimi ütleb, rehabiliteeritakse taimi, et liiva alles hoida ja et see ära ei puhuks ja nii on vist ilusam kah. Selleks kasutatakse paraku mind huvitama hakanud (loe:uus doktoritöö teema) invasiivseid akaatsiaid, kes siis düünidelt edasi igale poole levivad. Neid me siin taga ajamegi. Ööseks peatusime Bunburys, mis on Perthist umbes 100 km lõuna poole. Homme edasi lõunasse.
28 Nov
Vahepeal oleme läbi sõitnud mitmest väiksest linnakesest. Tee peale on jäänud Busselton (all pilt Busseltoni Jetty juures, mis on 2km pikkune puidust kai, millelt laaditi maha laevadega toodud kaupa ja vastupidi).
Dunsborough ja peatuspaik Gracetown. Sinna vahepeale jäi ka Cape Naturaliste (cape peaks tähendama neeme) ja Geographe Bay ja seal samas ka Leeuwin-Naturaliste rahvuspark. Cape Naturaliste juures tegime pikema peatuse ja jalutuskäigu. Vt pilt all.
Kahjuks on aeg, mil vaalad liiguvad siit rannikust mööda, peaaegu et läbi. All pilt Lõuna (Southern ocean) ookeanist, kus tavaliselt näeb vaalasid liikumas ja Humpback vaalasid oma ägedaid seljaga hüppeid sooritamas (sealt ka nimi).
Tee peal nägime aga vahvat sisalikku, kes meenutab väga väikest dinosaurust, vt all.
Sõitsime mööda ka karri (puude) metsast. Need peaksid olema maailma ühed kõrgemad puud. Karrimets meenutas mulle natuke meie männmetsi. Oli õhtune aeg, seega mõjus päikesevari puudel väga müstiliselt ja tegime peatuse ja paar pilti.
Kuna olime kuulsas Margaret River piirkonnas, mis on ülipop oma suurte veiniistanduste ja maistvate ning kvaliteetsete veinide poolest, siis mõistagi ei saanud me neist tuimalt mööda sõita : ). Külastasime Evans & Tate. Vastuvõtt oli väga soe ja lahke. Alustuseks pakuti degusteerimiseks eri punaseid ja valgeid veine, mis maitsesid tõesti väga hästi. Lahkusime Evans & Tate`ist seitsme veinipudeliga : ) Well well well ....2 viimast ööd peatusime Kudardupis Augusta lähedal, taas rannikul. Käisime ka vett katsumas (all).
Nüüdseks oleme niisiis pigem edela Austraalias.
Muud kah: Karavan pargid on siin pea iga 500 m taga ja on kohalike seas väga popid. Üks öö maksab kahele ca 60-90 dollarit (ca 400-800 eeku). Kabiinis on kõik olemas: voodid, laud, külmkapp jne. Mulle need millegipärast meeldivad.Tavaliselt minnakse perega, õhtuti tehakse barbisid (barbeque) ja mehed-naised joovad õlut. Sõites ringi domineerivad maastikul mõistagi eükalüptid, seejärel banksiad ja siis grass tree puud. Neid viimaseid nad nimetavad rokkariteks, mõistagi miks. Rokkareid on siin, lääne rannikul, palju rohkem kui ida rannikul, kus nad on peaaegu et kaitse all.
Sõitsime mööda ka karri (puude) metsast. Need peaksid olema maailma ühed kõrgemad puud. Karrimets meenutas mulle natuke meie männmetsi. Oli õhtune aeg, seega mõjus päikesevari puudel väga müstiliselt ja tegime peatuse ja paar pilti.
Kuna olime kuulsas Margaret River piirkonnas, mis on ülipop oma suurte veiniistanduste ja maistvate ning kvaliteetsete veinide poolest, siis mõistagi ei saanud me neist tuimalt mööda sõita : ). Külastasime Evans & Tate. Vastuvõtt oli väga soe ja lahke. Alustuseks pakuti degusteerimiseks eri punaseid ja valgeid veine, mis maitsesid tõesti väga hästi. Lahkusime Evans & Tate`ist seitsme veinipudeliga : ) Well well well ....2 viimast ööd peatusime Kudardupis Augusta lähedal, taas rannikul. Käisime ka vett katsumas (all).
Nüüdseks oleme niisiis pigem edela Austraalias.
Muud kah: Karavan pargid on siin pea iga 500 m taga ja on kohalike seas väga popid. Üks öö maksab kahele ca 60-90 dollarit (ca 400-800 eeku). Kabiinis on kõik olemas: voodid, laud, külmkapp jne. Mulle need millegipärast meeldivad.Tavaliselt minnakse perega, õhtuti tehakse barbisid (barbeque) ja mehed-naised joovad õlut. Sõites ringi domineerivad maastikul mõistagi eükalüptid, seejärel banksiad ja siis grass tree puud. Neid viimaseid nad nimetavad rokkariteks, mõistagi miks. Rokkareid on siin, lääne rannikul, palju rohkem kui ida rannikul, kus nad on peaaegu et kaitse all.
-------------------------------------------------------------------------------------------
nii palju siis sellest.praegu oleme tegelikult Albanys. aga sellest kohast ja vahepealsetest peatustest teen piltlikku ülevaate hiljem ;)
Kallid kõigile ja mõnusat lähenevat talveaega!
Cheers!
4 comments:
Mu kallis filoloog :D! Ma lihtsalt pean ära mainime, et ma ei ole kindel sõna düün olemasolus eesti keeles. Eesti keeles on tegu ikka luitega. Pole tänu väärt! :* :D
ninii, juba rind punetab ja fliflopid v2lguvad varvaste otsas:)
me hakkame j2rgmine n2dal sinu manu sibama...kohale ilmselt siis mingi j6ulumanu! killistan ja kallustan!
Eesti keeles on sõna düün täitsa olemas (vt. ÕS 2006) aga parem on meil luide! :D
Nii et teil mõlemal on õigus ja pole põhjust vaidlusex. :P
Olgu, minu viga, et ma ei kontrollinud. Aga põhjust vaidluseks on ALATI ja kui meil mõlemal õigus on, siis minu õigus on ikka natuke suurem :P :D
Post a Comment