Thursday, December 25, 2008

reisist vol 2

3 dets
Kudardupist liikusime edasi Pembertoni, kus veetsime eelmise nädalavahetuse. Taas armas väike linnake. Pemberton ja Manjumup, kus oleme praegu, on ajalooliselt puidutööstuse linnakesed, tööstuses kasutatakse või kasutati valdavalt karri puid. Lõpuks ometi nägin madusid ja ämblikku! Ei tea (ja vist ei tahagi teada), kas nad olid mürgised või mitte, aga madu oli hirmuäratavalt suur ja paks ja must : ). On arvamusi, et mao nimi võis olla tigersnake, mis ei ole kõige mürgisem madu Austraalias, kuid üks mürgistest siiski. Sealt metsast oma uurimismaterjali korjata teps mitte ei tahtnud. Neid näinud olen muutunud natuke valvsamaks kui varem. Tegime vahepeatus D`Entrecasteaux rahvuspargis (vt pilti all). Rahvuspargi ala kuulus mitte ametlikult, kuid käesoleval ametlikult Noongar (tõlgituna tähendab Rahvast) nimelisele aborigeenide hõimule, kes sellel alal pikalt elasid ja tegutsesid. Sellele viitavad mitmed infotahvlid rahvuspargis, kust saab lugeda selle hõimu tõekspidamisi kajastavaid lugusid. Üks nendest rääkis sellest, kuidas neil puudub mõiste "omand". Näiteks ei pea nad maa-ala, kus nad elavad oma maaks - omandiks, kus nad võivad teha, mida soovivad, k.a ka hävitada loodust. Nad näevad ennast kui nö selle maa rentnikutena ja suhtuvad sellesse absoluutse lugupidamisega ja hoiavad seda loodust, mis neil on, mitte ei hävita. Valge inimese tulekuga aga toodi sisse mõiste omand ja arvamus, et kui miski kuulub sulle, võid sa teha sellega mida iganes, ka üle kurnata, hävitada ja muuta maad nii, et see pole enam kunagi see, mis see algselt oli. Noongar rahvas tahab aga hoida seda, mis neil on, nii nagu nemad seda ka varem tegid ja nüüd, kui nad on ametlikult selle maa omanikud, on neil see võimalus. Infotahvlid üle terve ala tuletavad seda valgetele inimestele igal sammul meelde.

1 detsembrist on ametlikunud alanud suvi Austraalias. Ilmad pole küll nii kuumad kui loodetakse, kuid parajalt soojemaks on läinud küll. Täna ronisime 51 meetri kõrguse karri puu otsa Manjumupi lähedal Quinninupis (vt all).


Vaade ülalt oli hämmastav. Need karri puud on ikka ilmatuma kõrged. Muuseas, paljude Lääne Austraalia kohanimede lõpus on „up“, mis pidi aborigeenide keeles tähendama vee kohal või vee juures.

4 dets3 ööks jääme Albanysse, mis on üle pika aja üks suurimad, 30 tuhande elanikuga linn. Ööbime 4 tärni karavanpargis, mis tähendab seda, et maja taga on selle sama türkiissinise veega ookean (nn paradiisirand : ), on spa ja bassein.



All: Carlaga oma uute soengute terviseks joomas : )

Täitsa luksus võrreldes eelmiste karavanidega. Mitte et nad väga väga palju erineksid praegusest. Üldse on minu jaoks uskumatu, mil määral meie välitöid lõppkokkuvõttes finantseeritakse. Kokku arvestades läheb 35 päevane kahe inimese välitöö periood ülikoolile maksma ca 80 tuhat EEK-i. Küll kahe peale kokku, aga siiski paras pirakas summa. Auto on rendikas ja pea 1/3 moodustabki selle maksumus kogu välitöö rahastusest. Aga arvestades seda, et välitöö on pea pooleks (või üle poole : )ka mõnus nn aktiivne puhkus, siis hetkel tunnen, et ei tahagi tagasi arvuti ette minna ja elu on roosa mannavaht : )
9 dets
Hetkel oleme Raventhorpis, mis geograafiliselt ei asu enam Edela-Austraalias, vaid Golden Outbackis (Kuldne tagamaa vmt, pole õrna aimugi, kuidas seda korrektselt tõlkida). Kõige suurem erinevus on see, et maastikus esinevad sagedamini kuivanud või surnud puud (pinnase kõrge soolsus on mõjunud väga halvasti siinsetele rohumaa tüüpi aladele, põhjuseks pikalt rakendatud valed põllumajanduslikud võtted ja tagajärjeks surnud/kuivanud taimestik ja kohati lage liivane maastik).
Tee peale jäävad vaid mõned väikesed linnakesed jne. Telefoni levi pole kaks päeva olnud. Vahepeal põikasime Fitzgerald River rahvusparki, mis on liikide arvukuse poolest üks olulisemaid ja paremini säilinud Austraalias. Seal elab ka üks kummaline elukas, kilpkonna moodi konn : ) Kahjuks ei olnud aega seal ringi käia, seega jäi potentsiaalselt ka põnev kilpkonn nägemata.
Vahepeal, kaarti uurides avastasin, et umbes 300 km Perthist ida pool asub linnake nimega Westonia. Just sellise kirjapilidiga nagu siin kirjas. Lahe! Ei tea, kust see nimi Austraaliasse sai. Üldjuhul tundub, et enamus Austraalia kohanimesid on mugandatud või otse ülevõetud aborigeenidelt, kes kohanimesid algselt välja mõtlesidki. Seega, kust tuli ühele aborigeenile pähe panna nimeks Westonia ja mida see võiks tähendada ?
Eile olime öö seni kõige hämmastavamas kohas – Bremer Bay`s (Albany ja Esperance`i vahel). Selline väike linnake kahe karavanpargiga ja 8! uskumatult ilusa rannaga. Issand, nagu oleks sattunud tõelisse paradiisi, selline oli tunne.


Lihtsalt ei uskunud omi silmi. See on seni mu absoluutne lemmik koht ja rand.
Karavanpargi omanik ütles, et üks nende tuttav lendas Bremer Baysse spetsiaalselt Sydneyst (kokku 10 tunnine lend,edasi-tagasi + 2 tunnine ajavahe) et vaid veeta nädalavahetus siin. Üldse ei imesta! : )

Ülal ja all: Chill chill chill! : )

Nüüdseks oleme jõudnud Esperance nimelise linna ookeani rannikul (vt pilt all), mis on väga kuulus turismisihtkoht Austraalias, taaskord ilusate randade pärast. Siia jääme pidama kaheks ööks ja siis hakkame tagasi kimama.


Peale Esperance olime taas Albanys. Sõistime uuesti läbi lähedal asuvad kohad, kuna lootsime, et nüüdseks on seemned valmis, vrd eelmise korraga. Ja nii oligi. Üks liikidest (Acacia cyclops), keda uurime, kasvab peamiselt rannikualadel, liivaluidetel. Teda otsides sõidame koguaeg mööda hämmastavaid randu. Greens pool, Denmarki lähedal, oli üks pärlike taas (vt all).
Ja näete õieti, koha nimi on Denmark ehk neil on siin oma väike Taani kah. Nüüd meenub mulle, et tee peale jäid kohad nimedega Florida ja Maiami (mis asuvad teadupärast ka USAs). Ja kohanimedest veel: Perthis on „Christina“ nimeline tänav : )

All: Perthis. Star swamp bushland. Acacia melanoxyloni uurimas 8-)



Ja nii oligi! :) Uskumatult lahe Lääne-Austraalia välitöö saigi läbi. Ees on ootamas Ida Austraalia 5-7 nädalane välitöö millalgi jaanuari lõpus veebruari alguses.

----------------------------------------------------------------------------------------------

Siinkohal kasutan ka võimalust, et soovida kõigile lugejatele : )

RÕÕMSAID VALGEID JÕULE JA VÄRVIKAT AASTAVAHETUST!

4 comments:

Kerli said...

Nii lahe sul ikka seal :)
Mõnsad rannad, millel võiks isegi lesida - ning kunagi ma seda koos sinuga ka teen ;)
Ilusat jõuluaega!!!

Anonymous said...

AAAAAAAaaaaaaaaaa.... Chrissu!!!! Mis sa oma juustega teinud oled???!!! Ehmusin täitsa ää, nihuke siilikas! :D Palavas kliimas on ehk muidugi kergem olla, aga mulle meenus just kui ilusad pikad blondid juuxed sul ammu-ammu aega tagasi olid! ei, mitte et selle soengul midagi viga olex. Minu jaoks lihtsalt täiesti harjumatu. :)

Christina said...

Kerli:
absoluutselt kindlasti pead siia selle nelja aasta jooksul oma väikse pepsi vuhistama, et saaksid tunda seda mõnusust :))aga sul ju varsti USSA minek? et siis ikka palju pilte teeksid ja kuhugi ülespaneksid. eksole?:)

Evu: mul vist pole jah nii lühikesi juukseid olnud kunagi, aga välitööde ajal on nii kõige parem. Äkki varsti harjun rohkem kliimaga ära ja siis lasen neil kasvada uuesti ;) Aga ma soovitan sul kah, vähemalt ükskord elus, kõik juukseid maha ajada: hea juustekasvule ja mõnus kah ;)

Cheers girls! :)

Anonymous said...

Mind sa juba pehmex ei räägi! :P
Niigi lõikasin nad 10 cm lühemaks ja värvisin tumedax!