Mis tegelikult juhtus COP-il?

Nagu me k6ik h2sti teame, v6i v2hemalt keskkonnateadlik osa meist, detsembris toimus Taanis Kopenhaagenis ylemaailmne kohtumine nende riikide vahel, kes soovivad midagi ette v6tta teemal kliima muutus ja globaalne soojenemine.

(pildi allikas: http://www.keepbanderabeautiful.org/climate-change.jpg)

Kui ma esimest korda kohalike inimestega ylikoolis kliima muutusest r22kisin, siis esindasin pigem skeptilist vaadet ning seega sain suhteliselt yllatunud pilkude osaliseks, sest austraallased on selle teema koha pealt yli tundlikud ja enamus usub siiralt, et see on inimkonna ja meie tegude tagaj2rg, mis meid on sellise drastilise kliima soojenemiseni viinud. Ma ei tea piisavalt, et emb-kumma osapoolega n6ustuda ja igaljuhul pooldan ma keskse kuldtee p6himetet.

Aga selle teema v6tsin ma yles sellep2rast, et eile sai mulle osaks suur au kuulata sellist meest nagu Professor Michael Oppenheimer Princetoni ylikoolist, kes lyhidalt oeldes teab sellest teemast v2ga palju ja on avaldanud selle teema kohta rohkem kui 100 teadusartiklit.

Prof. Oppenheimer (Albert Einsteini moodi veits?)

(pildi allikas: http://www.princeton.edu/step/people/faculty/michael-oppenheimer/Oppenheimer-favorite-225-x338.jpg)

Lisaks oli/on tema k2pp mangus ka Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) loomises, mis 2007. aastal v6itis Nobeli rahu preemia. No vot siis. Ja kuna mees andis v2ga huvitava loengu teemal, et mis siis COPil tegelikult toimus, sest ta oli seal ise k2inud, siis m6tlesin,e t viskan paar p6nevat v2ljav6tet tema jutust siia k6gile neile, keda meie planeedi heaolu kysimused huvitavad natuke rohkem, kui ……

1. Hiina on k6ige suurem saastaja riigi tasandil, USA aga k6ige suurem saastaja per capita ehk yhe inimese kohta.
2. Teadlased Skandinaaviast olid need, kes k6ige esimestena hakkasid h2irekellasid teemal kliima soojenemine looma.
3. Miks nii paljud COP15 l2bikukkunuks pidasid? Vastus: eri riikidel v6i riikide yhendustel olid v2ga erinevad ootused ja seega oli v6imatu mingi yhise konsensuseni j6uda, n2iteks ELi peeti liiga peale suruvaks ja m6istagi tahtis EL rohkem aktsiooni, USA v6ib- olla alustab varba liigutamist alles 2010 v6i hiljemgi. Hiina alles alustas m6etete m6lgutamist teemal et “2kki peaks kah midagi kliima soojenemise takistamiseks tegema”. Ja mu lemmik: Venemaa on seisukohal, et kliimamuutus teeb head.

COPi tulemus? Ei yhtegi t6siselt v6etavat kokkulepet ega midagi. Positiivne aga asjaolu, et Brasiilia ja L6una-Aafrika yhinesid l2bir22kimistega.

Oppenheimer l6petas oma jutu Obama tsitaadiga, mille ta ytles seoses USA tervisekaitse ( ?) systeemiga (healthcare system) :

« This is a complex issue and the longer it’s debated, the more sceptical people become »

Jah, ma olen ka sellest l6pmatust kliima soojenemise v6i mitte soojenemise debatist v2sinud. K6ik on niikuinii rikkurite a la Bill Gates and co. syy : )

(pildi allikas:http://online.sfsu.edu/~lavonne/You%20Control%20Climate%20Change.jpg)

Cheers

H6issa vastlad!

Aloha
ma ei tea, mis teie seal teete, aga me pidasime siin Sydney-eestlastega vastlap2eva, reedel 5ndal veebruaril : )
Saime kokku hunniku eestlastega ja l2ksime kaema, mida siis r22gitakse-pakutakse.

Eesti Maja asub Sydney kesklinnas Surry Hillsi linnaosas ja v2ljast n2eb v2lja nii ....:


ja nii....
Kahjuks palju selle maja ajaloost peast r22kida ei oska. Maja on kahe v6i kolme korruseline, selline v2ikese eesti linna kultuurimaja moodi, arhitektuur kusagilt 70 v6i 80ndatest, kuigi r22giti, et vist osa majast on lausa 80. aastat vana ja hiljem ehitati uus osa juurde. Seinu kaunistavad muuseas kalevipoja seiklusi kirjeldavad maalingud ja eesti maakondade vapid. Suureks yllatuseks tuli kohale p2ris palju rahvast, eriti noori - meie vanuseid. Ma oleks oodanud rohkem vanemat generatsiooni, sest nemad tunduvad alati palju aktiivsemad olema, kui noored, eriti mis puudutab sellised kokku saamisi : ) Majas asub ka trykikoda, kus kirjutatakse siinset eesti lehte " Meie kodu", mis ilmub kord n2dalas.
Syya saime vapustavalt head toitu. Oiget hernesuppi, musta leiba ja praetud viinereid eesti sinepiga. Yumm-yumm!

Selline n2gi v2lja siis peolaud:


Ja otse loomulikult pakuti ka vastlakukleid : )


Nii palju vastlap2evast.
Sain ka teada, et eestlased on siin ikka v2ga agarad igast yritusi korraldama ja juba j2rgmine yritus toimub Vabariigi aastap2eva puhul Hai saarel. Et kui me sinna ka j6uame, siis pajatan l2hemalt sellest ka.
Kes tahab yldiselt rohkem teada, mida eestlased siin korraldavad, tsekake sellist lehte nagu www.eesti.org.au.


Aidaaaa....

Tuhin peal – ma siis parem kirjutan (ooperi majast, ilmast ja riigi p2evast)

Halloo

Käisime paar n2dalat tagasi Pavkaga Sydney ooperi maja l2hemalt vaatamas. V6i noh, t2psemalt k2isime lausa seal etendust vaatamas. Ei, ei, õiget ooperit ei jaksanud vaatama minna, sest piletite hinnad on taevani – nii alates 200 dollarist (ca 2000 eeku?!, samas oleks see kindlasti omaette nauditav elamus, ja ykskord teeme me selle ka 2ra). Seega pidime seekord leppima yritusega, mille nimi oli “6 impossible things before dinner”, mis maksis “k6igest” ca 35 doltsi n2kku. Aga pealkiri on t2itsa intrigeeriv, kas pole? Yritus ise toimus siis ooperimaja alumisel korrusel sellises Tartu Sadamateatri taolises ruumis, t2psemalt stuudios. Asi kujunes selliseks mustkunsti trikkide etenduseks, kuhu lisaks paar humoorikat-filosoofilist m6ttekildu teemal selgeltn2gemine ja uskumine sellesse, mida n2ed ja usud ja kas see k6ik t6epoolest ongi nii v6i mitte nagu n2ed jne jne jne.... Kokkuv6ttes oli t2itsa OK, sai v2hemalt op majas 2ra k2idud: linnuke kirjas. : )

Enne op maja k2isime aga m6nusal synnapiknikul, kus saime tuttavaks m6nede uute Sydneys elavate eestlastega. Ilm m2ngis meile kyll vingerpussi (40 kraadisest p2ikesepaistelisest hommikupoolikust kujunes tormiline ( and I mean: tormiline, tuulekiirust ei oska oelda, aga taldrikud salatiga! lendasid teisele n2kku, kui ei taibanud 6igel ajal sellest kinni haarata) vihmane halli taevaga p2rastl6una), aga m6nus oli sellegi poolest ja m6istlikes kogustes alkoholi tarbimine tegi kogu olemise v2ga humoorikaks :-)

Umbes pooled on Sydney eestlased:

No ja viimaks pajataks eelmisel n2dalal toimunud Austraalia p2evast, mida t2histati siis 26. jaanuaril. See on ametlikult t88st vaba p2ev ja linnas toimusid mitmed-mitmed kontserdid jm yritused. K2isime ka meie seda Austraalia meele-olu kaemas sel p2eval. Yldse on see v2ga huvitav, see Austraalia p2ev, ma m6tlen. Et mida see siis 6igupoolest t2hendab? Nuh, lyhidalt oleneb see su nahav2rvist. Valgetele t2hendab see rohke 6lle joomise ja vorsti mugimise p2eva, sest alates 1788. aastast, kui kapten Cooke (kui mu hall ollus mind j2lle ei peta) oma laevastikuga siia saabus ja pmst okupatsiooni l2bi viima hakkas ning kohalikku elanikkonda orjastama hakkas, hakkas 6itsema selline riik, nagu me seda t2na enam-v2hem tunneme-teame (nuh vahepealsed rahvastikur2nded Aasiast jm lisaks): no worries Austraalia. Kohalikele (ehk siis enne kapten Cooke’ saabumist elanud rahvale) see p2ev vast v2ga meelt mooda ei ole. On see yks must ajalool6ik nende eksistentsis. Ajalool6ik, mis enam-jaolt polegi veel otsa saanud. Alles 2007. aastal vabandas Kevin Rudd ehk praegune peaminister kohaliku (st aborigeenide) rahva ees k6igi kannatuste eest, mida valged neile p6hjustasid – alles 2007. aastal!?

Kogu eelpool kirjutatu ei ole vaid minu tohutu altruismi v2ljendus, vaid sellest kirjutavad kohalikud lehed ka. Seda enam, et just enne Austraalia p2eva tapeti Melbourne’is yks india tudeng ja kahele teisele tungiti kallale. See t6statas esile austraallaseks olemise teema. Ja mulle meeldib Stephanie Dowricki kokkuv6tte, kes kirjutas kohalikus lehes, et olulised pole rahvuslikud tunnused, vaid inimlikud tunnused, eriti riigis, kus elab 6lg-6la vastu ma-ei-tea-mitu-rahvust. Igaljuhul avastasin sel p2eval end musta kleiti kandvat – nii dramaatiline, kas pole : ) noh, just r66mustama millegip2rast mind see p2ev ka ei pannud.

Aga et mitte v2ga pessimistlikus toonis seda pala l6petada, siis c’mon Austraalia on v2ga cool riik, n2ed, harib vaest ida-eurooplast siin ja laseb ilutulestikku koguaeg : ) Mis siin vinguda…..

All ka v2ike suvaline video Austraalia p2eva ilutulestikust Darling Harbouris (kesklinnas) ja rahvamassist.

Tsiirs

ps video l6pus Pavka ytleb poola keeles: Head uut aastat! : D